Kui mõtled sõna "kala" peale, siis mis sulle esimesena meenub? Rahvapärased ütlused: "külm nagu kala", "tumm nagu kala", "mälu nagu haugil"? On see ikka päriselt nii?
Reaalsuses need väljendid tõele ei vasta. Kalad on kõigusoojased loomad, mis tähendab, et nende kehatemperatuur sõltub väliskeskkonna (kalade puhul vee-) temperatuurist.
Ka väljend "tumm nagu kala" ei pea tegelikult paika, sest väga paljud kalaliigid, kaasa arvatud Eesti kalad, tekitavad vee all helisid ning mõned neist on väga põnevad! Helisid kasutatakse omavaheliseks suhtlemiseks ning need võivad levida päris kaugele. Tõsi, inimene kalade poolt tekitatud helisid ei kuule, sest veest väljuv helilaine kaotab kiiresti oma energia. Küll aga osatakse neid helisid spetsiaalse tehnoloogia abil "kinni püüda" ning huvilistele kuuldavaks teha.
Haugi mälu on aga lühike vaid kõnekäänus. Tõsi - kui koostada kalade hulgast mälumänguvõistkond, võiks haug jääda varumängijaks, sest kalade hulgas on olemas palju taibukamaid ja õppimisvõimelisemaid liike. On liike, kelle mälu võib teatud helisignaalide suhtes olla üle viie kuu või isegi pikem. Lõhnasignaale võidakse mäletada isegi mitme aasta järel...
Kalad on väga põnevad ja erilised loomad, kes tekkisid maakerale umbes 530 miljonit aastat tagasi, Kambriumi geoloogilisel ajastul. 420-360 miljonit aastat tagasi (Devoni ajastul, rahvapäraselt ka "kalade ajastul"), hakkas aga kalaliikide mitmekesisus plahvatuslikult kasvama. Kui palju on praegusel ajal maailmas kalaliike? Vastust sellele tasub otsida FishBase´i andmebaasist - tänase päeva (05.03.2025) seisuga on erinevaid kalaliike teada 35 800.
Järvemuuseumi kalaprogrammid viivad teid kalade salajase maailma radadele. Mõnusat avastamist! Leia sobiv siit!
Link avaneb uuel vahelehel Kalad lasteaed
Mänguline kalade tundmaõppimise programm, mis annab ülevaate Võrtsjärvest ja selles elavatest kaladest. Tutvutakse akvaariumites elavate kaladega, jutustatakse muinasjuttu, valmistatakse kalapilt.
Link avaneb uuel vahelehel Kalad I kooliaste
Õppeprogrammi eesmärk on tutvustada Võrtsjärve ja Eesti mageveekalu. Lapsed õpivad kalade ja maismaaloomade erinevusi, tutvuvad Järvemuuseumis elavate kaladega ning õpivad kalaliike eristama.
Link avaneb uuel vahelehel Kalad II kooliaste
Tutvutakse Võrtsjärve ja Eesti mageveekaladega, õpitakse kalade ehitust ja kohastumusi. Grupitööde kaudu kinnistatakse kalade määramise oskuseid ning õpitakse säästva kalastamise põhimõtteid.
Link avaneb uuel vahelehel Kalad III kooliaste
Tutvutakse Võrtsjärve ja Eesti mageveekaladega, õpitakse kalade ehitust ja kohastumusi, kalade määramist. Märksõnadeks on ka toiduahelad, bioloogiline mitmekesisus, võõrliigid, kalapüügieeskirjad.
Link avaneb uuel vahelehel Veetaimed ja kalad I kooliaste
Tutvustatakse enamlevinud veetaimi ning kalu Võrtsjärves. Selgitatakse, mille poolest veetaimed maismaataimedest erinevad ning miks on veetaimed kaladele olulised.
Link avaneb uuel vahelehel Veetaimed ja kalad II kooliaste
Tutvustatakse levinumaid veetaimi Võrtsjärves (liigid, kasvuvööndid, suurtaimede tähtsus veekogude ökosüsteemis), õpitakse tundma Eesti mageveekalu, selgitatakse kalade ja veetaimede vahelisi seoseid.
Link avaneb uuel vahelehel Veetaimed ja kalad III kooliaste
Tutvustatakse levinumaid veetaimi Võrtsjärves (liigid, kasvuvööndid, kohastumused, tähtsus veekogude ökosüsteemis), õpitakse tundma Eesti mageveekalu, selgitatakse kalade ja veetaimede seoseid.
Link avaneb uuel vahelehel Kalad ja kalastamine II kooliaste
Tutvutakse Võrtsjärve ja Eesti mageveekaladega, õpitakse kalade ehitust ja kohastumusi eluks vees. Õpitakse kalu määrama, selgitatakse keskkonnasäästliku kalastamise põhimõtteid ning püütakse kala.
Link avaneb uuel vahelehel Kalad ja kalastamine III kooliaste
Võrtsjärv ja Eesti mageveekalad - mitmekesisus, bioloogia, toiduahelad, kaitsealused kalad ja võõrliigid. Säästva kalastamise põhimõtted, püügivahendite valmisseadmine ning praktiline kalastusõpe.
Link avaneb uuel vahelehel Mageveekalade elu ja mitmekesisus Võrtsjärves. Programm parvesõiduga, I kooliaste
Ülevaade Võrtsjärvest - kalade elupaik, kalanduspiirkond, legendid. Kalaliikide mitmekesisus maailmas ja Eestis. Kalade erinevus maismaaloomadest, roll veekogudes ja inimese elus, jätkusuutlikkus.
Link avaneb uuel vahelehel Mageveekalade elu ja mitmekesisus Võrtsjärves. Programm parvesõiduga, II kooliaste
Ülevaade Võrtsjärvest - kalade elupaik, kalanduspiirkond, legendid. Kalaliikide mitmekesisus maailmas ja Eestis. Kalade kohastumused, meeled, paljunemine, toitumissuhted, säästev kalastamine.
Link avaneb uuel vahelehel Mageveekalade elu ja mitmekesisus Võrtsjärves. Programm parvesõiduga, III kooliaste
Võrtsjärv kui mageveekalade elukeskkond, kalade eluviisid, kohastumused. Liigiline mitmekesisus, inimtegevuse ning elukeskkonna muutuste mõju kaladele, Võrtsjärve kalandus, püügi seadusandlus.
Link avaneb uuel vahelehel Kalad talvel ja talikalastuspäev Võrtsjärvel I kooliaste
Kes on kalad ja millised on nende eluviisid? Mida nad talvel teevad? Kalade kaitse, kalapüügireeglid, keskkonnateadlik kalastamine. Järvemuuseumis elavate kaladega tutvumine ning jääalune kalapüük.
Link avaneb uuel vahelehel Kalad talvel ja talikalastuspäev Võrtsjärvel II kooliaste
Kes on kalad, millised on nende kohastumused eluks vees? Kalade elu talvel. Kalade mitmekesisus, kaitse, kalapüügireeglid ja keskkonnateadlik kalastamine. Saadakse kogemus ise jää alt kala püüdmisel
Link avaneb uuel vahelehel Kalad talvel ja talikalastuspäev Võrtsjärvel III kooliaste
Kalade mitmekesisus Eestis ja maailmas, kohastumused eluks vees. Kalade aastaajaline elurütm, tähtsus looduses ja inimtegevuses. Kalakaitse, keskkonnateadlik kalastamine. Praktiline talipüük.
Link avaneb uuel vahelehel Kalade määramine ja lahkamine
Kalade mitmekesisus maailmas ja Eestis. Liikide määramine ja eristamine. Kalade välis-ja siseehitus, seosed elukeskkonna ja eluviisidega. Praktiline kalalahkamise ja -määramise töötuba.