Vesi on elu alus. Esimesed asulad tekkisid just vee lähedusse. Ilma veeta inimene ei saa: me vajame seda joogiks, kasvatame selle abil taimi ja loomi, leiame veest toitu, kasutame seda energiaallikana ning kaupade ja inimeste veoteena. Vähetähtis pole ka see, kuidas mõjub vee lähedus meie vaimsele tervisele: vesi rahustab, selle läheduses on hea olla.
Eesti vetevõrk on tihe ning siin leidub väga eriilmelisi veekogusid. Eesti Keskkonnaregistris on umbes 2000 loodusliku ja tehisjärve andmed. Järvede osakaalu poolest riigi territooriumist on Eesti Euroopas 4. kohal.
Kui mõtleme järvele kui ökosüsteemile, siis tähendab see seda, et järved koosnevad veest (ning selles leiduvatest ainetest ja ühenditest), elustikust, veekogu põhjast ja kallastest. Kõik see kokku moodustabki keeruliste suhete abil isetoimiva süsteemi.
Õppeprogrammides "Järv kui elukeskkond" räägimegi sellest, millised on inimeste seosed veekogudega (sh saab teada, kes on limnoloog), ning uurime järve elukeskkonda Võrtsjärve näitel. Tutvume selles elavate liikidega, teeme praktilisi mõõtmisi ja seostame saadud tulemusi elutingimustega.
Toimetame nii järvemuuseumi ruumides kui ka õues. Soodsa ilma korral sõidame parvlaevaga järvele.
Õppepäev Võrtsjärve näitel. Õpitakse tundma järve elutingimusi ja elustikku, eristatakse üksteisest enam levinud veetaime-, veelinnu- ja kalaliike. Tehakse veemõõtmisi, sõidetakse parvlaevaga.
Õppepäev Võrtsjärve näitel: siseveekogud, seosed inimestega, elutingimused, lihtsamad järvevee omaduste mõõtmised, tutvumine enam levinud veetaime-, veelinnu- ja kalaliikidega. Sõidetakse parvlaevaga.
Järv kui elukeskkond ja uurimisobjekt (Võrtsjärv, seire, teadus). Õpitakse kirjeldama ja üksteisest eristama järves enam levinud liike. Uuritakse järvevee omadusi, sõidetakse laevaga.