Samblaprogrammid

Samblad on nii põnevad! Kasvult väikesed, aga sisult suured. Nad ei saa kasvada päris suureks, sest neis ei ole teistele taimedele omast püsti püsimiseks vajalikku ja tugevust andvat ligniini, samuti puuduvad neil vee transportimiseks vajalikud sooned. 

Samblaid kohtab kõikides kliima- ja kõrgusvöötmetes. Nad taluvad vapralt korduvat läbikuivamist, niiskust saades märguvad nad väga kiiresti ja on valmis edasi kasvama.

On samblaid, kes võivad elada kõrbes, ja neid, mis suudavad elada vees. On liike, kes kasvavad pimedas koopas. Samblad on vaprad, nad ei vaja kasvamiseks isegi mulda, seetõttu võib neid vahel leida päris kummalistest kasvukohtadest, isegi loodusesse vedelema jäetud esemetelt. Kas sa seda teadsid, et sammaldel pole juuri?

Seega on samblad sageli pioneerliikideks uutel vabadel pindadel: oma elutegevusega murendavad nad aluspinda ning valmistavad kasvukoha ette teistele taimedele. Samblavaip takistab vihma- ja lumesulamisvee kiiret äravoolu, vähendades jõgede veetaseme kõikumist, ka maapind metsas püsib seetõttu kaua niiskena.

Samblavaip on mõnus elupaik. Selles ei ole temperatuuri, niiskuse ja valguse järske kõikumisi ning seetõttu on see suurepärane kodu paljudele mikroskoopilistele selgrootutele ja algloomadele.

Ka inimesed oskavad sammaldest rõõmu tunda. Osaliselt kõdunenud turbasammaldest tekkinud turvas, soojustusmaterjal, rahvameditsiin, kunst ja sisustus on vaid mõni märksõna, mis sammalde ja inimeste seoseid kirjeldab. Tegelikult on neid palju rohkem.

Samblaprogrammides viime esmalt lapsed palumetsa ja rabametsa, selgitame, mille poolest erinevad samblad kõrgematest taimedest ja samblikest ning õpime tundma ja eristama mitmeid põnevaid liike. Õppepäeva teises osas aga tuleme õppeklassi ning asume samblaraamatuid meisterdama. Samblapäevade jooksul ei ole me näinud veel ühtegi morni nägu.