Samblikuprogrammid

Samblad ja samblikud – rahvasuus kipuvad nad ikka ja jälle omavahel segamini minema. Kui samblad on taimed, siis samblikud on tegelikult seened, kes on kohastunud kooseluks vetikate või tsüanobakteritega. Neil puuduvad juured, lehed ja varred. Nende keha (tallus) imab kogu oma pinnaga õhust niiskust ja toitaineid. Nad peavad vastu väga ebasoodsatele tingimustele, taludes läbikuivamist ja ekstreemseid temperatuure.

Samblikel on ökosüsteemides väga oluline roll: nad on mõnusaks elupaigaks putukatele ja teistele selgrootutele. Ka linnud kasutavad neid meelsasti pesamaterjalina. Nad on paljude pindade esmaasustajad ja pinna ettevalmistajad taimedele.

Samblikke võib leida väga erinevatest paikadest: nad võivad kasvada elusatel taimedel (eelkõige puukoorel), puidul, kivil, maapinnal ja isegi sammaldel. Värvus võib varieeruda valkjast mustani ja erekollasest pruuni või punaseni.

Samblikud on väga aeglase kasvuga ja pikaealised ning nad on tundlikud keskkonnatingimuste muutuste, eriti õhu saaste suhtes. Mitmeid samblikke kasutatakse põlismetsade ja vääriselupaikade indikaatorliikidena. Samuti saab indikaatorliikide järgi määrata õhusaastust. Inimene on samblike abil värvinud lõnga, ravitsenud, kasutanud seda toorainena parfümeeriatööstuses ja püüdnud näljaaegadel kasutada toidulisana.

Õppeprogrammis piilume sisse samblike salapärasesse maailma. Uurime ja määrame järvemuuseumi lähedal tavalisemaid puutüvedel ja metsas maapinnal kasvavaid samblikke ning harjutame nende abil õhu puhtuse määramist. 

Programmi lõpus teeme selgeks, milline saladus on seotud Sammalhabeme habemega.