Oma linnurohkuse tõttu on Võrtsjärv arvatud rahvusvahelise tähtsusega linnualade ja Natura 2000 linnualade hulka. Võrtsjärvel ja selle lähiümbruses on määratud 214 linnuliiki, kellest kindlaid haudelinde on 139 liiki (sh 56 vahetult järvel), 14 liiki on suvised toitekülalised ja 61 liiki on läbirändajad.
Tooniandev elupaigatüüp on kogu järve palistav pilliroo- ja kaislavöönd. Paiguti on klibu- ja
liivaranda ning järve- ja jõelammi. Kunagi niidetud lammidel levivad võsa ja roostik. Mõne
linnuliigi haudepaigad asuvad väljaspool randa: kormoran, sõtkas ja jääkoskel pesitsevad
järveäärsetes puistutes, kaldapääsuke uuristab pesakoopa liiva- või liivakivipaljandisse. Osa
liike pesitseb valdavalt saartel, eriti Tondisaarel.
Linnuprogrammides tutvustatakse huvilistele metsa-, roostiku- ja järveelupaigale iseloomulikke linnuliike välimuse ja laulu järgi. Kuulame, vaatleme ja kirjeldame linde, tutvume nende eluviisi, pesitsemise ja kaitsega ning linde mõjutavate keskkonnaprobleemidega. Saame teada, mis vahe on ränd- ja paigalindudel. Tutvustame linnuvaatlust kui hobi.
Linnuprogrammid õpetavad kuulatama, märkama ja kogetut analüüsima.
Link avaneb uuel vahelehel Linnud, I kooliastmele
Tutvustame metsa-, roostiku- ja järveelupaigale iseloomulikke linnuliike välimuse ja laulu järgi. Kuulatakse, vaadeldakse ja kirjeldatakse linde, tutvutakse nende eluviisi, pesitsemise ja kaitsega.
Link avaneb uuel vahelehel Linnud, II kooliastmele
Tutvustame metsa-, roostiku- ja järveelupaigale iseloomulikke linnuliike. Kuulatakse, vaadeldakse ja kirjeldatakse linde, tutvutakse nende eluviisi, pesitsemise ja kaitsega. Linnuvaatlus kui hobi.
Link avaneb uuel vahelehel Linnud, III kooliastmele
Metsa-, roostiku- ja järveelupaigale iseloomulikud linnud. Välimus ja laul. Eluviis, pesitsemine ja kaitse, keskkonnaprobleemid. Lindude eripära. Vaatlusinfo sisestamine andmebaasi. Vaatlus kui hobi.
