Võrtsjärve kalandus­laagrid

Kalanduslaagrite eesmärgiks on populariseerida harrastuskalastust ning tõsta noorte kalastajate keskkonnateadlikkust. Kalanduslaagrid aitavad tõsta harrastuskalapüügi kvaliteeti ning populaarsust ja vähendavad keskkonnakasutusest tingitud mõjusid loodusele - tõuseb keskkonnateadlike harrastuskalastajate arv noorte seas. Säästlik kalastamine on osa loodushoiust. Laagrid aitavad tuua lapsi rohelise mõttelaadi ja eluhoiakute suunas ning suurendavad nende teadmisi loodusest.

Lühitutvustus

Eesti Maaülikooli Võrtsjärve õppekeskus on korraldanud populaarset kalandusteemalist laagrit noortele juba 2007. aastast alates.

Laagris on kõige olulisemal kohal spetsialistide juhendamisel, abistamisel ja järelevalve all toimuv igapäevane praktiline kalapüük Võrtsjärvel ja Võrtsjärvega ühenduses olevatel jõgedel (Tänassilma / Väike-Emajõgi, Suur-Emajõgi). Õpitakse püügivahendite rakendamist ja kasutamist, erinevate söötade ja peibutiste kasutamist, räägitakse erinevatest harrastus- ja profipüügi vahenditest. Laagris osalejad õpivad kalastamist nii lihtkäsiõnge, spinningu kui ka põhjaõngega. Õpitakse kalastamist nii paadist kui ka kaldalt. Praktilise kalastuse juhendaja toetab ja suunab oma õpilasi ning seisab hea selle eest, et iga laagris osaleja saaks eduelamuse osaliseks. 

Kalastuslaagri iga vahetuse esimesel päeval peab laagri läbiviija laagris osalejatele vähemalt ühe tunni pikkuse loengu veeohutusest ja looduses liikumise reeglitest, säästliku kalanduse põhitõdedest ja kalapüügi seadusandlusest. Laagripäevade jooksul selgitatakse osalejatele läbivalt ka veekogude ökosüsteemide toimimist.

Igapäevaselt korratakse üle veeohutuse põhimõtted. Lisaks kaladele õpitakse lähemalt tundma veeselgrootuid ja veetaimi ning erinevate organismide olulisust ja suhteid veekogudes. Laagris osalejad õpivad tundma ja eristama Eesti magevete olulisemaid kalaliike ning teavad nende eluviise. Õpitakse kasutama kalade määrajat ning mõõtma kalade pikkust eesmärgiga vältida alamõõduliste kalade väljapüüki. Õpitakse püütud kalu elus hoidma. Laagri käigus tutvutakse ka kaluri elukutsega ning käiakse ühel päeval Võrtsjärvel kutselise kaluriga mõrdade sisu kontrollimas ehk “mõrda nõudmas”. Kalurilt ostetakse suured kalad, tegevusjuhendaja õpetab lastele nende puhastamist ning selgitab kala sise- ja välisehituse eripärasid. Pärast puhastamist valmistatakse kaladest üheskoos süüa (soolatakse, küpsetatakse, suitsutatakse vms). Kalade väärindamise õpitubasid viiakse läbi vähemalt kaks korda laagripäevade jooksul ning süüa valmistatakse ka isepüütud kaladest. Soovime, et lapsed õpiksid kalast kui väärtuslikust toiduainest lugu pidama.

Teaduspõhisus ja seosed: laagri tegevused lähtuvad teaduslikust maailmavaatest. Laagris käsitletakse vastavalt teemale ja tegevustele seostatult loodus-, kultuuri-, sotsiaalset ja majanduslikku keskkonda. Kalade ja kalastamise teema haarab ühelt poolt loodust ja selle mitmekesisust ja teiselt poolt elukeskkonda ja selle muutusi ning on seostatud inimeste oluliste tegevustega nagu kalapüük ja kalavarude säilitamine, kalade toiduks tarbimine, meelelahutus ja puhkamine, mis haaravad nii majandus kui ka sotsiaalse, loodus- ja kultuurikeskkonna. Laagri tegevusi kavandades tuleks silmas pidada, et teooria õppimisele järgneks praktiline tegevus ja vaba aja tegevused nagu suplemine, sportimine, mängud, lõkke – ja saunaõhtud ning muud ühistegevused. 

Igas laagrivahetuses läbiviidavad tegevused:

• Kõikidel laagripäevadel toimub praktiline kalapüük Võrtsjärvel ja Võrtsjärvega ühenduses olevatel jõgedel, lapsi juhendab kalastusjuhendaja;
• Õpitakse püügivahendite rakendamist ja kasutamist, erinevate söötade ja peibutiste kasutamist, räägitakse erinevatest harrastus- ja profipüügi vahenditest;
• Kalastatakse lihtkäsiõnge, spinningu ja põhjaõngega, iga laps saab harjutada ka paadist kala püüdmist;
• Peetakse vähemalt ühe tunni pikkune loeng veeohutusest ja looduses liikumise reeglitest, säästliku kalanduse põhitõdedest ja kalapüügi seadusandlusest;
• Selgitatakse veekogude ökosüsteemide toimimist;
• Õpetatakse lähemalt tundma veeselgrootuid ja veetaimi ning erinevate organismide olulisust ja suhteid veekogudes;
• Õpetatakse tundma ja eristama Eesti magevete olulisemaid kalaliike (sh kaitsealuseid kalu) ning nende eluviise. Kasutama kalade määrajat ning mõõtma kalade pikkust eesmärgiga vältida alamõõduliste kalade väljapüüki. Õpetatakse püütud kalu elus hoidma;
• Tutvutakse kutselise kaluri elukutsega, käiakse koos kaluriga Võrtsjärvel „mõrda nõudmas“;
• Vähemalt ühel päeval iga laagrivahetuse jooksul ostetakse Võrtsjärve kalurilt laagrilastele suuremad kalad. Tegevusjuhendaja õpetab kalade lahkamist ja puhastamist (sh kala sise-ja välisehituse eripärasid), iga laps saab seda tegevust soovi korral proovida. Puhastatud kaladest tehakse üheskoos süüa;
• Kalade väärindamise õpitoad toimuvad vähemalt 2 korda iga vahetuse jooksul (sh laste enda poolt püütud kalade väärindamine);
• Igas laagrivahetuses saavad lapsed lisaks laagri temaatilistele tegevustele ka sportida, mängida ujuda vms vaba aja veetmise viisidega tegeleda;
• Igas laagrivahetuses on üks lõkkeõhtu ning üks saunaõhtu;
• Laagri lõpetab laagri test ning parimate tunnustamine. Tunnustuste kategooriad valib (ning auhinnad soetab) laagri pakkuja.

Laagris osalejate ööpäevaringseks jälgimiseks võetakse tööle kasvatajad. Igapäevaselt tegeleb lastega vähemalt üks põhi- ja abikasvataja ning vähemalt üks sisutegevusjuhendaja (kalastusjuhendaja vms). Laagris osalevad noored ja kasvatajad majutatakse Veldemani puhkemajas (kuni 5-kohalistes tubades, tualeti ja duši kasutamine koridoris), lapsi toitlustatakse neli korda päevas (hommikusöök, lõuna, oode, õhtusöök). Laste veoks korraldatakse maismaa- ja veetransport.

2025. aastal toimuvad kalanduslaagrid järgmistel aegadel:

• 20.07-23.07
• 21.07-24.07
• 27.07-30.07
• 28.07-31.07

Registreerumise avame mai alguses.